Õppe- ja kasvatustegevus
Kastani lasteaias on õppe- ja kasvatustegevuse korralduse aluseks õppekava, mis on koostatud Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavalink opens on new page alusel
Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine toimub õppeaastati.
Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini.
Juunist kuni 31. augustini toimub õppetöö suvise päevakava alusel.
Põhirõhk on suunatud mängule ja viibimisele värskes õhus. Õpitakse tundma suvist loodust, ilmastikku ja muud suvega seonduvat.
Toimub ka õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade sisu kordamine ja kinnistamine.
Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgid
Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös, kaasates ka erinevaid huvigruppe.
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid:
- Kasvatamine ja arendamine toimub lapsest lähtuvalt: lähemalt-kaugemale, kergemalt-keerulisemale.
- Lapsele on loodud lapsekeskne lapse vaimset, sotsiaalset ja kehalist arengut soodustav keskkond, tagatud on turvatunne ja eduelamus.
- Läbi õppe- ja kasvatustegevuse saab laps teadmisi, mängu-, õpi-, sotsiaalsed- ja enesekohaseid oskusi.
- Laps väärtustav oma kodumaad ja kultuuri.
Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted ja sisu
1. Lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine.
Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse korraldus võimaldab lasteaiaõpetajal töötada lapsega individuaalselt. Individuaalses töös arvestatakse lapse iseloomu, võimeid, oskusi, arengupotentsiaali ja koostööd koduga.
2. Lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine.
Lapse tervise edendamist ja hoidmist soodustab mitmekesiseid liikumisvõimalusi pakkuv sise - ja väliskeskkond, hügieeninõuete täitmine, tervislik toit, ohutus tegevustes ja liikluses.
3. Lapse loovuse toetamine.
Last julgustatakse aktiivselt, iseseisvalt ja loovalt mõtlema ja tegutsema, võimaldades kogeda eduelamusi. Laps on õppe- ja kasvatustöös aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuse kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
4. Mängu kaudu õppimine.
Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele, toetades isiksuse terviklikku arengut. Läbi mängu omandavad lapsed: suhtlemisoskuse, käitumisreeglid, mitmesugused kogemused, oskused ja teadmised. Mäng on iseõppimine, õpetaja on mängu suunaja, vaikne sekkuja.
5. Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine.
Lasteaias arvestatakse õppe- ja kasvatustegevuses laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi, rahvuslikke iseärasusi, soodustatakse humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist ja püsimist täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemisel.
6. Lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine.
Lasteaias on loodud lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustav turvaline kasvukeskkond, toetatakse lapse positiivse minapildi kujunemist läbi mitmekülgsete mänguliste ühistegevuste.
7. Lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine.
Igale rühmale on koostatud kindel laste vanust arvestav päevakava ja igas rümas on omad rühmareeglid. Õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel arvestatakse laste vanust, toetatakse lapse algatusvõimet, kiidetakse lapsi. Lastele antakse aega kiirustamata tegutsemiseks, et lapsed saaksid ise õppida ja kogeda.
8. Üldõpetusliku tööviisi rakendamine.
Kasutatakse mitmekesiseid ja paindlikke õppevorme, toimub tegevusliikide lõimimine. Eelistatud on sellised õppevormid mis tagavad lapse suhtlemisaktiivsuse ja eneseteostuse.
9. Kodu ja lasteasutuse koostöö.
Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud. Õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja ümbritseva keskkonna vahel. Oleme partneriks kodule ja perele lapse arengu toetamisel.
10. Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine
Kasvatamisel ja arendamisel väärtustame eesti ja ka piirkondlikke kultuuritraditsioone. Õppe- ja kasvatustegevus on tihedalt seotud rahvakalendriga (rahvakalendritähtpäevade tähistamine ja lapsele tutvustamine). Teiste rahvuste kultuuri eripära arvestamine.
Õpikäsitlus
- Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes.
- Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
- Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms.
- Õpetajad on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
Laps kui õppija
Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtud analüüsima. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikust:
- kavandada oma tegevust, teha valikuid
- seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega
- kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes
- arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle
- hinnata oma tegevuste tulemuslikkust
- tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumisega
Lasteaias toimub õppimine läbi:
- Mängu
- Vestluse
- Matkimise
- Vaatlemise
- Uurimise, katsetamise
- Õppekäigu
- Vanasõnade